Koidu V. G. Ferreira
kirjastus Koitev 2022

Aidenist lahkumine oli valus, ehkki hädavajalik otsus, aga ilma temata ei olnud ma enam sama inimene kes ennist, ja mu elu kaotas mõtte. Miski ei pakkunud enam rõõmu, isegi mitte täiuslik Gayan, kes andis endast parima, et mul tema vastu tunded tekiksid. Vahel siiski suutsin näidelda ja manada ette näo, et kõik saab korda, kuigi südames tundsin, et olukord muutub iga päevaga üha hullemaks.

Lisaks veel uus keskkool, võõrad inimesed, talumatu kuumus ja ookean, millest kuulsin pidevalt oma ema kutset – kõik see kokku tekitas masendust, millega ma ei osanud toime tulla. Vaid üks kummaline tüdruk, kes tunnis pidevalt joonistas, suutis mu enesetunnet natukene parandada ja sisendada minusse lootust, et võib-olla ma isegi suudan oma saatust muuta. Marissaga kohtumine ei olnud juhuslik, aga ma poleks iialgi osanud ära arvata meie kohtumise tegelikku põhjust.

Selge oli see, et minu õnne suurus ei saanud olla vähem olulisem, kui kogu inimkonna tulevik, sest armastuse külmatekitava jõuta ei olekski sellel maailmal mingit tulevikku. Kuidas nad siis saavad minusse tekkinud tunded ära keelata ja sundida mind armastama kedagi teist?