Lille Roomets
Lille Roomets (08.07.1977) sündis Lääne-Virumaal, Lehtses, kus tema eredaimateks mälestusteks on esimesed pettumused inimestes – nimelt näitas ta kohutava kahesena oma lemmikmängu vanaemale – katkiste mänguasjade tuuleveskina laiali loopimist mööda õue, kuid tuli välja, et vanaema pidas seda lolluste tegemiseks ja käskis mänguasjad parem ilusti kokku korjata. Paar aastat hiljem koliti Lille Roomets perekonna poolt Viljandi rajooni Nuia alevi Võidu tänava korterisse, kus tema eredaimaks mälestuseks on hamba väljatõmbamine ukselingi külge seotud niidiga ja liivakastis mängukaaslase nukupanni varre katki murdmine, sest ta ei teadnud, mida muud sellega teha saaks. Mõned kuud hiljem koliti Lille Roomets perekonna poolt Pöögle külasse, kus asuti elama talumajas, mida asustasid peamiselt hiired ja rotid. Lille Roometsaga samal ajal majja toodud koer osutus suurepäraseks hiirekütiks ning Lillel polnud muud muret kui need hiirelaibad kokku koguda pesupasta plastpurkidesse (ühte purki mahtus 6 hiirt ja kui hästi pressida, siis 8). Maal elamise mõnu rikkus ära koolikohustus, sest kuigi Lille ootas väga oma esimest koolipäeva, tuli pärast välja, et need algavad kohutavalt vara (koolibuss väljus kell 7 hommikul) ja teiseks tuli käia seal viis päeva nädalas, mitte siis, kui tuju on. Seda viimast aga andis hiljem parandada ema allkirja võltsides ja ise endale puudumistõendeid kirjutades.
Aastad läksid ja riigikord muutus, samuti toimusid muutused Lille Roometsa elus – ta asus õppima Viljandi Jakobsoni nim. Gümnaasiumis inglise keele süvaklassis. Seal tuli välja, et lisaks koolis käimisele, nõutakse õpilastelt ka õppimist. Konfliktse situatsiooni lahenduseks tuli taas kasuks oskus ise puudumistõendeid kirjutada. Kuna uues koolis keegi ei teadnud tema ema käekirja, siis allkirjastas Lille Roomets kõik puudumistõendid edaspidi ise oma allkirjaga. Koolist puudumise rekordi kahjuks rikkus ära tema klassiõde, kes puudus temast 4 tundi rohkem gümnaasiumi lõpuks.
Pärast gümnaasiumi lõppu elas Lille 4 aastat Otepääl ja kogus julgust ülikooli astumiseks. Kui aga julgus käes, siis esialgu õppis ta paar aastat Tallinna Ülikoolis reklaami ja meediat. Seejärel TÜ Pärnu Kolledžis majandust. Pärast selle lõpetamist aasta jagu Tallinna Ülikooli magistriõppes organisatsioonikäitumist. Siis aga otsustas Lille Roomets masu tuultes heisata purjed ja suunduda Iirimaale, et lõpuks ka inglise keel selgeks õppida ja ajaviiteks raamatuid kirjutada. Lille Roomets on nelja poja ema ja kui ta peaks saama võimaluse elu uuesti alustada, siis õpiks ta hoopis kingsepaks.
“Niipea kui sa loobud millegi tahtmisest, saad sa selle.” (Andy Warhol)
“Kõik inimesed on midagi esimest korda elus teinud, ära karda uusi asju proovida ja neis ebaõnnestuda. Mida rohkem proovid, seda kiiremini vilunuks saad. Ja rumalad pole mitte need, kes rumalaid küsimusi esitavad, vaid need, kes jätavad küsimata, sest kardavad rumalad näida. Kui ei osata vastata ja nähvatakse küsimuse peale, siis tähendab see ainult seda, et vastaja ei tea ise ka täpselt, kuidas see asi toimib.” (Lille Roomets)
Raamatud
Lille Roomets armastab oma lugudesse jäädvustada huvitavaid isiksusi ning oskab iga romantiliseks kiskuva situatsiooni edukalt ära rikkuda, sest romantika on tema arvates igav ja staatiline.
Teised teosed
- "Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane" (kirjastus Tänapäev, 2020)